Perioodi meloodiline külg või temaatiline kujundus iseloomustab võrdlevate lausete meloodia- ja rütmijoonist, faktuuri, orkestratsiooni jm.
Sellest lähtuvalt esinevad järgmised variandid:
- korduva ehitusega periood;
- arendatud periood;
- kontrastne periood.
..........................................................
Korduva ehitusega periood
Korduva ehitusega ehk arendamata periood.
Järellause kordab eellause muusikat. Erinevuseks võib olla kinnitav lõpukadents.
Erikujuks on mudel, kus järellause kordab eellause muusikat teisel kõrgusel, transponeerituna.Näited
P. Tšaikovski - "Lastealbum", nr16 "Vana prantsuse lauluke"
P. Tšaikovski - "Lastealbum", nr17 "Saksa lauluke"R. Schumann - "Noorte album" op 68, nr 4 "Koraal" R. Schumann - "Karneval" op 9, nr 5 "Eusebius"W. A. Mozart - "Väike öömuusika" KV 525, IV osa L. Spohr - Viiulikontsert d-moll, op 2, I osa (peateema) ..........................................................
Arendatud periood
Järellause algab eellausega sarnaselt, kuid hiljem
areneb ja lõpeb teisiti. Üks lausetest, tavaliselt järellause, on sageli
pikem.
Laienduse (pikenduse) võtted:
- sekvents;
- harmooniline arendus (kaldumine, modulatsioon);
- katkestatud kadents (laiendatud kadentsilõpp).
Laienduse eesmärgid - kulminatsiooniline arendus, lõpetamisest kõrvalekaldumine või selle süvendamine.
Lühema järellausega perioodid on vähem levinud.
Näited
Felix Mendelssohn (tegelik autor Fanny Mendelssohn) "Nunn" op 9 nr 12
C. M. von Weber "Ma nägin tee peal lille"
P. Tšaikovski - "Aastaajad", "Jaanuar"
A. Kunileid - "Sind surmani" ..........................................................Kontrastne periood
Järellausel on täiesti uus (eellausega mitte sarnane) meloodiline joonis, rütmipilt, dünaamika, mõnikord ka helistik.
Taoline periood esineb peamiselt suurema vormi koostisosana.
Näited
P. Tšaikovski "Aastaajad", "Oktoober"
E. Grieg "Valss" op 12, nr 2