PERIOOD
Suur lause
Arnold Schönbergi koolkonna ajal hakati muusikateose analüüsis eristama suurt lauset ja perioodi.
Suur lause on 8-taktiline kadentsiga lõpetatud lause vorm.
Koosneb kahest 4-taktilisest poolest, mis on ehituselt ja iseloomult erinevad:
Võrdlus tüüpilise kvadraatse perioodi struktuuriga:
Seega suurel lausel on kaheksataktilise perioodiga võrreldes üksainus kadents ja teistsugune alajaotus.
NÄITED
L. van Beethoven - Klaverisonaat nr 4 Es-duur op 7, II osa
W. A. Mozart - Viiulisonaat nr 20 Es-duur KV 58, III osa
N. Paganini - Kapriis C-duur op 1 nr 11
Suur lause on 8-taktiline kadentsiga lõpetatud lause vorm.
Koosneb kahest 4-taktilisest poolest, mis on ehituselt ja iseloomult erinevad:
- eksponeeriv lõik (a a1; taktid 1-4) jaguneb kaheks: alusfraas ja selle täpne või muudetud kordus;
- arendav lõik (b; taktid 5-6) koosneb kahest ühetaktiliset motiivist ja tihti kõlab sekventsina;
- lõpetav lõik (c; taktid 7-8) - kahetaktiline kinnitus: alghelistiku kinnine või lahtine täiskadents (I), poolkadents (V) või kõrvalhelistiku toonika (moduleeriva lause puhul). Kadentsi järel võib kõlada lisand (kodett) - veel üks kinnitav lõik.
Võrdlus tüüpilise kvadraatse perioodi struktuuriga:
Seega suurel lausel on kaheksataktilise perioodiga võrreldes üksainus kadents ja teistsugune alajaotus.
NÄITED
L. van Beethoven - Klaverisonaat nr 4 Es-duur op 7, II osa
W. A. Mozart - Viiulisonaat nr 20 Es-duur KV 58, III osa
N. Paganini - Kapriis C-duur op 1 nr 11