Taktimõõt ja taktijooned

Takt on heliteose osake, mis mahub kahe taktijoone vahele. Taktijooned tõmmatakse vertikaalsest 1. ja 5. joone vahele.

Takti struktuuri määrab taktimõõt, mis kirjutatakse heliteose algusesse noodivõtme järele.

Kui võtmemärgid kirjutatakse noodivõtme järele iga joonestiku algul, siis taktimõõt kirjutatakse vaid esimesele joonestikule juhul, kui see teose vältel ei muutu. Ühendatud joonestike süsteemi* puhul kirjutatakse taktimõõt kõikidele joonestikele.

Taktimõõt koosneb reeglina kahest numbrist: ülemine number kirjutatakse 3. ja 5. joone vahele, alumine number 1. ja 3.joone vahele.

Mõnede taktimõõtude puhul kasutatakse ka teistsugust tähistust:

  • tähistab 4/4 taktimõõtu,
  • tähistab taktimõõtu 2/2, mida nimetatakse Alla Breve.

NB! Joonestikul taktimõõdu numbrite vahele murrujoont ei tõmmata!

 

Ülemine number tähistab löökide arvu taktis, alumine aga löögile vastavat vältust. Sellest lähtuvalt kujunevad kõik teised vältused taktis.

Nt kui 3/4 taktimõõt tähendab, et taktis on kolm lööki ja ühe löögi pikkus on veerandnoot, siis poolele löögile vastab 8-ndik noot, kahele löögile poolnoot jne.

Järgnevas tabelis on näha erinevale löögipikkusele vastavad vältused taktimõõtudes:

Taktimõõt
Üks löök Pool lööki
Kaks lööki

 


Lisaks taktijoontele esineb noodistuses ka topelt taktijooni, mida kasutatakse vahel muusikaliste fraaside või muusikaliste vormiosade eraldamiseks
Teose lõppu kirjutatakse alati lõpujoon, mis koosneb kahest joonest.

______________________________________________________________________________________________________________________________________

*Joonestike süsteemiks nimetatakse vastava ühendusklambri e akolaadiga ühendatud noodijoonestikke. Vt ptk "Lisa" alapeatükk "Oktaavise süsteem"