Intervallid on muusika elemendid. Neid võib leida nii ühe- kui mitmehäälses muusikas, nii meloodias kui harmoonias.

Intervallum (lad. k.) - vahemaa, kaugus.

Muusikas mõistetakse intervalli all kahe heli vahelist kaugust. Seega koosnevad intervallid kahest helist.

Neid on võimalik liigitada:

1. struktuuri ehk helide paiknemise järgi teineteise suhtes (harmoonilised ja meloodilised intervallid)
   
2. suuruse ehk helide omavahelise kauguse järgi (astmeline ja tooniline suurus)
   
3. helide kõlalise kokkusobivuse järgi (konsoneerivad ja dissoneerivad intervallid)
   
4. helistikust või laadist lähtuvalt (püsivad ja tunglevad intervallid)

Intervallide nimed tähendavad ladinakeelseid järgarve, mis väljendavad intervalli helide astmelist kaugust teineteisest. Oktaavi* piiresse mahub 8 intervalli ja neid nimetatakse lihtintervallideks.

Kirjapildis tähistatakse intervalle vastavate numbritega:

priim (tõlk.- esimene) - tähistatakse numbriga "1". Kuigi priimi suurus e maht on 1 aste, on selle intervalli tegelik astmetevaheline kaugus null, kuna priim tekib alati samakõrguslike, seega ka samanimeliste astmete vahel (do-do/c-c/1 aste).

sekund (tõlk.- teine) - tähistatakse numbriga "2" - kahe astme suurune intervall, mille astmete loenadmisel arvatakse kaasa nii esimene kui teine intervalli heli (do-re/c-d/1-2). Nii moodustub kahe astme suurune intervall. Sama kehtib kõigi ülejäänud intervallide kohta.

terts (tõlk.- kolmas) - tähistatakse numbriga "3" - kolme astme suurune intervall (do-re-mi/c-d-e/1-2-3).

kvart (tõlk.- neljas) - tähistatakse numbriga "4" - nelja astme suurune intervall (do-re-mi-fa/c-d-e-f/1-2-3-4).

kvint (tõlk.- viies) - tähistatakse numbriga "5" - viie astme suurune intervall (do-re-mi-fa-sol/c-d-e-f-g/ 1-2-3-4-5).

sekst (tõlk.- kuues) - tähistatakse numbriga "6" - kuue astme suurune intervall (do-re-mi-fa-sol-la/c-d-e-f-g-a/ 1-2-3-4-5-6).

septim (tõlk.- seitsmes) - tähistatakse numbriga "7" - seitsme astme suurune intervall (do-re-mi-fa-sol-la-si/c-d-e-f-g-a-b**/1-2-3-4-5-6-7).

oktav (tõlk.- kaheksas) - tähistatakse numbriga "8". Oktav moodustub alati, nagu ka priim, samanimelistest astmetest/nootidest, kuid need on teineteisest kaheksa astme kaugusel (do-re-mi-fa-sol-la-si-do/c-d-e-f-g-a-b-c/ 1-2-3-4-5-6-7-8).

____________________________________________________________________________________________________

* Oktaav on helirea osa. Parima ettekujutuse oktaavidest saab klaveri klaviatuuri abil, kus helid jagunevad pisut rohkem kui seitsmesse üksteisele järgnevasse oktaavi. Iga oktaav algab c-ga ja lõpeb b-ga (vt klaviatuuri illustratsiooni pt-s "Tooniline suurus"). Tavaliselt käsitletakse oktaavi 8-astmelise helireana, kus viimane on tegelikult 1.astme kordus oktavi võrra kõrgmal (c-d-e-f-g-a-b-c¹).

Oktaav on 7-astmeline helirea osa (c-d-e-f-g-a-b) ja oktav on 8-astmeline intervall.

**Käesolevas õpiobjektis tähistab noodinimetus "B"oktaavi 7.astet, mis klassikalises muusikateoorias kannab noodinime "H"