Perioodi harmooniline külg iseloomustab lausete tonaalset plaani ja võrdleb lauseid kinnitavaid kadentse.
Selle alusel jagunevad perioodid:- monotonaalseteks;
- kalduvateks;
- moduleerivateks.
........................................................
Kadents on kogu teose, selle alaosa või lühema ehituselemendi (perioodi, lause) harmooniline lõpukinnutus.
Kadentside liigid:
- täiskadents (tk),
mis lõpeb toonikaga (I); jaguneb kaheks kujuks - kinniseks (toonika
priimi meloodilises seisus) ja lahtiseks (toonika mitte priimi seisus);
- poolkadents (pk), mis lõpeb tavaliselt dominandiga (V);
- katkestatud kadents (dominandile järgneb submediant V - VI..), mis lükkab täiskadentsile jõudmist edasi;
- välditud kadents (dominandile järgneb toonika sekstakord V - I6), samuti täiskadentsi edasilükkamise võtte.
......................................................... Monotonaalne periood
Monotonaalne periood kestab algusest lõpuni ühesainsas helistikus.
Kadentsid.
- Eellause lõpul: I - V (poolkadents), I - IV (esineb harva) ja I - I (lahtine täiskadents).
- Järellause lõpeb kinnise täiskadentsiga.
NÄITED
........................................................
Kalduv periood
Kalduv (kaldumistega) periood algab ja lõpeb samas helistikus: tonaalsed muutused toimuvad selle sees.
Traditsiooniline kaldumiste suund: Viini klassikutel dominandile (I - V), romantikutel subdominandile (I - IV).
Kaldumine võib asuda poolkadentsil (eellause lõpul) ning järellause algul.
NÄITED
........................................................
Moduleeriv periood