Struktuur näitab perioodi lausete arvu ja nende kestvuse võrdlust.
........................................
Kvadraatne PERIOOD
Klassikaline, korrapärase meetrilise pulsiga, tavaliselt kahelauseline periood.
- Laused on ühepikkused, enamasti 4- või 8-taktilised (harva 16-taktilised), seega periood sisaldab kokku 8 või 16 takti (suur ehk liitlauseline periood).
- Periood lõpeb reeglina täiskadentsiga.
- Mõnikord kandub kadentsi lõpp järgmisse takti (viimane kooskõla kestab üle taktijoone ning järellause seega "venib").
Näited
..............................................
Vaba PERIOOD
Vaba ehk mittekvadraatse perioodi moodustavad kas ühepikkused, kuid mittekvadraatsed (mitte 4- ja 8-taktilised) või erineva taktide arvuga laused (näiteks: 8 (3+5), 11 (5+6), 15 (8+7)).
Üks lausetest võib olla kvadraatne.
Kirjanduses võib vaba perioodi kohta kohata ka nimetusi lühendatud ja laiendatud.
Näited
..............................................
Kolmelauseline PERIOOD
Kolmelauseline periood koosneb võrdse (sageli kvadraatse) või erineva pikkusega eel-, kesk- ning järellausetest.
Laused on meloodiliselt erinevad (a+b+c) või osaliselt sarnased (a+b+b1; a+a1+b; a+b+a1).
Näited
..............................................
Liitperiood
Liitperiood koosneb enam kui kolmest lausest (kokkuliidetud) ja sisaldab ka rohkem kadentse. Tavaliselt on mõned laused meloodiliselt sarnased, kuid erineva tonaalse plaaniga.
Võimalikud variandid: a+a+b+b; a+a1+b+b1; a+b+b1+a1; a+b+c+d jm.
Näide
..............................................
Lauseteks jagunemata periood
Lauseteks jagunemata perioodi esineb suhteliselt harva.
Tsesuurid selles perioodis eraldavad mitte lauseid, vaid fraase või motiive.
Tsesuurid võivad täiesti puududa.
Näide