Enharmoonilised intervallid
Erineva astmelise, kuid sama toonilise suurusega intervalle nimetatakse enharmoonilisteks*. See tähendab, et intervallide tooniline suurus (kõla) on sama. Võrdlemisel aga selgub, et nad sisaldavad erinevaid noote, mis on enharmoonilised - samakõlalised, kuid erinimelised (nt "As" ja "Gis"; "B" ja "Ces"; "Des" ja "Cis").
Enharmooniliste intervallide puhul tekib illusioon erineva suurusega intervallide kõlalisest sarnasusest. Nii võib tunduda, et <2 kõlab sarnaselt v.3-le, kuna nende tooniline suurus on sama.
Kui aga analüüsida neid intervalle laadi kontekstis (lähtudes helistikust) selgub, et v.3 on konsonants, kuna tekib diatooniliste astmete vahel ning mõjub kõlaliselt üsna rahulikult. Järgnevas helinäites kõlab kõigepealt minoorne toonika kolmkõla ning seejärel I ja III astme vahel tekkiv v.3
Helinäide nr.17
<2 on aga dissonants, kuna üks selle helidest on altereeritud ning nõuab lahendust. Järgnevas helinäites kõlab esmalt minoorne toonika kolmkõla, ning seejärel VI ja # VII astme vahel tekkiv <2.
Helinäide nr. 18
Enharmooniliste intervallide võrdlustabel.
|
diatooniline intervall |
tooniline suurus |
enharmooniline intervall |
| p.1 | o | >2 |
| v.2 | 0,5 | <1 |
| s.2 | 1 | <3 |
| v.3 | 1,5 | <2 |
| s.3 | 2 | >4 |
| p.4 | 2,5 | <3 |
| >5 | 3 | <4 |
| p.5 | 3,5 | >6 |
| v.6 | 4 | <5 |
| s.6 | 4,5 | >7 |
| v.7 | 5 | <6 |
| s.7 | 5,5 | >8 |
| p.8 | 6 | <7 |
_______________________________________________________________________________________
*Enharmonism on kõrguslikult lähedaste helide samakõlalisus tempereeritud häälestuses. Nt klaveril mängituna on "Fis" ja "Ges" samakõlalised. Kui aga laulda või mängida neid kõrgusi instrumendil, millega on võimalik intonatsiooni reguleerida, kõlab "Fis" "G"-le lähemal kui "Ges", kuna "Fis" on kõrgendatud heli ning tungleb seetõttu ülespoole. Seevastu "Ges", olles madaldatud, suundub tänu madaldusmärgile allapoole "F-"i suunas.