Konsoneerivad intervallid

Intevallid koosnevad alati kahest helist ja nende kõla sõltub helide omavahelisest sobivusest.

Kui intervalli helid sisaldavad palju ühiseid osahelisid*, on suur tõenäosus, et need tekitavad konsoneeriva ehk heakõlalise kooskõla. Kui aga intervalli helid on teineteise suhtes kauged, omades vähe ühiseid osahelisid, või puuduvad need üldse, on ka intervalli helide vahel tekkiv kooskõla dissoneeriv.

Konsoneerivad ehk heakõlalised intervallid on oma kõlalt rahulikud, kuna nende helid justkui sulanduvad omavahel.

Konsoneerivad intervallid on:

  • kõik puhtad intervallid (p.1, p.4, p.5 ja p.8). Neid nimetatakse neutraalseteks konsonantsideks, kuna nende kõlas puudub laadile (mažoorile või minoorile) iseloomulik kõlavärv. Puhaste intervallide suurus ei ole reguleeritav ning seetõttu esinevad nad ühes variandis.
Järgnevas helinäites kõlavad neutraalsed konsonantsid järjestuses: p.8; p.5; p.8; p.4

Helinäide nr.19

  • v.3 ja s.3; v.6 ja s.6 moodustavad värvikate konsonantside grupi, kuna sisaldavad laadile iseloomulikku kõlavärvingut. Nt s.3 ja v.3 kõlavad erinevalt, mõjudes kas minoorse või mažoorsena.
Järgnevas helinäites kõlavd värvikad konsonantsid (meloodiliselt ja harmooniliselt) järjestuses: v.3; v.6; s.3; s.6

Helinäide nr. 20

________________________________________________________________________________________

*osahelid - iga heli on oma olemuselt liitheli, mis omakorda sisaldab palju osahelisid. Osahelid tekivad heliallika võnkumisest osade kaupa. Osahelid on inimkõrvale üksikuna hoomamatud, küll aga on need iga liitheli vältimatud koostisosad, mis mõjutavad selle kõlalist iseloomu.

« Eelmine | Järgmine »