Intervallide lahenemise all mõistetakse tungleva intervalli üleminekut püsivasse ja dissoneeriva intervalli üleminekut konsoneerivasse intervalli.

Muusikas võib aga kohata ka kulgeva intervalli üleminekut kulgevasse ning dissoneeriva intervalli üleminekut dissoneerivasse. Sellist võtet kasutatakse heliteoses pinge tõstmiseks. Rahunenud ja lõpetatuse mulje jätab aga alati kulgeva või dissoneeriva intervalli lahenemine püsivasse konsonantsi, so laadi toonika kolmkõla helidesse.

Lahenemisel toimub helide liikumine vastavalt ebapüsiva astme tunglevusele lähimasse püsivasse astmesse:

II aste laheneb I-sse; IV aste laheneb III-sse; VI aste laheneb V-sse ja VII aste laheneb I astmesse.

Vahel jäetakse dissoneerivas intervallis sisalduv püsiv aste paigale ja lahendatakse see hiljem mõnda teise püsivasse astmesse. Reeglina puudutab see laadi V astet, mis lahenduse alumise noodina ei jäta piisavalt kinnitatud ja rahunenud muljet.

Kui tegemist on altereeritud intervalliga, tuleb altereeritud laadi aste lahendada vastavalt alteratsioonimärgi iseloomule (kõrgendusmärk suunab lahenduse üles, madaldusmärk aga allapoole).