Püsivad intervallid tekivad ainult laadi püsivate astmete vahel. Seega koosnevad püsivad intervallid laadi või helistiku toonika kolmkõla nootidest (I, III, V aste).

Kõik püsivad intervallid on alati konsoneerivad. Ja kuigi konsoneerivad intervallid on kõlalt rahulikud, nõuavad ebapüsivatelt astmetelt ehituvad konsonantsid edasi lahendamist püsivasse intervalli. Püsivate astmete vahel tekkivad intervallid on aga püsiva iseloomuga, tekitades rahunemise või lõpetatuse tunde.

Püsivatest intervallidest värvikad konsonantsid on duuris ja mollis alati erineva suuruse ja kõlaga: nt I ja III astme vahel tekkiv terts on duuris suur (C-duuris "C"-"E" - s.3), mollis aga väike (a-mollis "A"-"C" - v.3). Samas III ja I astme vahel tekkiv sekst on duuris väike (C-duuris "E"-"C" - v.6), mollis aga suur (a-mollis "C"-"A"- s.6).