• Bassivõtme joonistamist alustatakse 4.joonelt.
• Ümar joon võtme ülaosas ulatub 5.jooneni ning kulgeb edasi laskuvalt diagonaalis kuni 2.jooneni.
• Kaks punkti võtmest paremal piiravad 4.joont, asudes 3. ja 4. vahes.

 

Bassivõti määrab väikese oktaavi "F"-i (f)* asukoha 4.joonele ja kannab seetõttu ka nime f-võti. "F" noodi järgi asetuvad paigale kõik teised noodid.

 

 E          F          G          A          B          C          D          E         F(f)       G          A          B          C

Bassivõtit kasutatakse keskmiste ja madalamate helikõrguste noteerimiseks. Nagu nimigi ütleb, on bassi (vokaal e inimhääl, kontrabass, basskitarr) partii kirjutatud bassivõtmes, samuti enamus teiste ( tromboon, tuuba, fagott jt) madalas registris mängivate instrumentide partiid.

Abijooni ja oktaviülekandemärki kasutades saab bassivõtme abil noteerida nelja ja poole oktaavi ulatuses helikõrgusi. Vt ptk "Lisa" alapeatükk "Oktaavide süsteem". 

Sarnaselt viiulivõtmega on ka bassivõtmel teisendid. Samasuguse kujuga võtmed on:

• baritonivõti, mis määrab 1.oktaavi "F"-i 3.joonele 
• kontrabassivõti (subvõti), mis määrab sama noodi 5.joonele 

___________________________________________________________________________________________________________________

*f - väikse oktaavi "F"-i tähis. Vt ptk "Lisa" alapeatükk "Oktaavide süsteem"