Lisaks viiuli- ja bassivõtmele on muusikaajaloo vältel kasutusel olnud hulk erinevaid noodivõtmeid. Tänapäeval on viiuli- ja bassivõtme kõrval kasutusel aldi- ja tenorivõti, mis kuuluvad C-võtmete e vokaalvõtmete perekonda.

 

 

 

• C-võtme kõrgus on võrdne noodijoonestiku kõrgusega.
• C-võti koosneb kahest paralleelsest vertikaalselt kulgevast joonest, millest paremale jääb kahest ümarast vormist koosnev kõver, mille keskpunkt määrab noodijoonestikule 1.oktaavi "C"asukoha.

 

C-võtmeid on kokku viis. Varem tunti neid vokaalvõtmete nime all ning kasutati vokaalmuusika noteerimisel. Igaüks neist oli seotud kindla hääleliigiga. Soprani partii kirjutati sopranivõtmes, aldipartii aldivõtmes, tenoripartii tenotivõtmes jne. Sellest tulenevad ka võtmete nimed.

• sopranivõti 1.joonele
• metsosopranivõti 2.joonele
• aldivõti 3.joonele
• tenorivõti 4.joonele
• baritonivõti 5.joonele.

Nii paljude võtmete kasutamise põhjuseks oli abijoonte vältimine.

Tänapäeval on C-võtmetest kasutusel vaid aldi- ja tenorivõti, mida kasutatakse teatud instrumentide partiide noteerimisel:

• aldivõtmes mängivad vioola, viola da gamba, samuti alttromboon, oboe ning inglissarv
• tenorivõtmes fagott, tšello ja tromboon.

Sõltuvalt vajadusest kasutatakse aga eelnimetatud instrumentide puhul ka viiuli- ja bassivõtit.

Järgnevas noodinäites on näha kõik eelpool kirjeldatud noodivõtmed.

 

1. Prantsuse viiulivõti
2. Viiulivõti
3. Sopranivõti
4. Metsosopranivõti
5. Aldivõti
6. Tenorivõti
7. Baritonivõti (C-võti, mis määrab esimese oktaavi "C" 5.joonele)
8. Baritonivõti (bassivõtme teisend, mis määrab väikse oktaavi "F"-i 3.joonele, seega asetub esimese oktaavi "C" sarnaselt eelmise võtmega 5.joonele)
   
9. Bassivõti
10. Kontrabassivõti