Noot võib koosneda kolmest osast: noodipeast, noodivarrest ja lipust:

Erineva pikkusega vältuste tähistamsel omavad tähtsust kõik kolm elementi.

Noodipea võib olla "seest tühi" ( )- brevis, tervenoot ja poolnoot.

või "seest täis" e must ( ) - veeraandnoot, 8-ndik noot, 16-ndik noot ja lühemad.

 

Ka noodivars või selle puudumine on erinevate vältuste tunnuseks. Ilma noodivarreta on vaid tervenoot ( ) ja sellest poole pikem brevis ( ), kõik teised vältused omavad noodivart ( ).

Noodilipud on lühemate vältuste oluliseks detailiks. Samuti on oluline lippude arv noodivarre küljes: 8-ndik noot on ühe lipuga, 16-ndik noot on kahe lipuga, 32-ndik noot on kolme lipuga jne) 

Noodivarre pikkus on umbes kolm joonevahet, see võiks ulatuda joonestikul samanimelise noodi asukohani oktavi võrra kõrgemal või madalamal.

Noodivarre suund sõltub noodi asukohast joonestikul. Kolmandast joonest allpool olevate nootide varred kirjutatakse ülespidiselt, kolmandast joonest kõrgemal olevad noodid aga allapidiste vartega. Kolmandal joonel olevad noodid võivad olla nii üles kui allapidiste vartega.

Kui noodid on grupeeritud ja osad neist asetsevad allpool, teised aga ülevalpool kolmandat joont, sõltub noodigrupi varte suund sellest, kummale poole jääb kolmandast joonest kõige kaugemal olev noot.