Helikõrgused ja noodinimed
Helikõrgusi saab noodijoonestikule üles märkida nootide abil. Joonestiku alguses olev võti määrab kindlaks ühe noodi asukoha, millest sõltuvalt paigutuvad kohale kõik teised.
Viiuli- ja bassivõtit,
abijooni ja oktaviülekande märki kasutades on võimalik kirja panna
peaaegu kõik muusikas kasutatavad helikõrgused. Vt peatükk "Lisa"
alapeatükk "Oktaavide süsteem".
Helikõrgusi e noote nimetatakse noodinimedega. Noodinimed on omistatud põhi- e alushelidele, neid on kokku seitse. Põhihelidest saab hea ettekujutuse klaviatuuri abil, kus need esinevad valgete klahvidena.
Noodinimedena kasutatakse täht- või silpnimetusi.