Puhtad intervallid tekivad laadis või helistikus loomulike e diatooniliste astmete vahel. Neid intervalle nimetatakse puhtaiks, kuna nende suurus ei ole varieeritav ning nad ei oma duurile ega mollile iseloomulikku kõla. Seetõttu nimetatakse neid neutraalseteks konsonantsideks.

Puhtad intervallid on:

• p.1 (0 tooni)
• p.4 (2,5 tooni)
• p.5 (3,5 tooni)
• p.8 (6 tooni)

Priim ja oktav moodustuvad samanimeliste nootide/astmete vahel. Kui priimi puhul on tegemist lisaks samanimelistele ka samakõrguslike nootidega, siis oktav koosneb nootidest, mis on küll samanimelised, kuid kõrguslikult erinevad. Seetõttu kõlavad nende intervallide helid justkui ühtesulanduvalt.

 

 

Järgnevas helinäites kõlavad p.1 ja p.8 kõigepealt harmooniliselt, seejärel meloodiliselt vastavalt ülalolevale noodinäitele.

Helinäide nr.4

 

 

 

 

Kvart ja kvint on samuti nuetraalse kõlaga intervallid ja esmakuulamisel tunduvad p.4 ja p.5 üsna sarnase kõlaga. p.5 puhul saab kõlalise paralleeli tõmmata mažoorse või minoorse kolmkõlaga, mille äärmiste helide vahel tekib p.5.

Laadist või helistikust lähtudes tekib p.5 näiteks I ja V astme vahel, mis on toonika kolmkõla äärmised helid.

Järgnevas helinäites kõlab iga kolmkõla järel p.5. Kuula ja võrdle nende kõla! Vt allolevat noodinäidet.

Helinäide nr.5

 

 

p.4 ehitub laadis või helistikus näiteks V ja ülemise I astme vahel.

Järgnevas helinäites kõlab kahel korral helistiku pikk toonika kolmkõla ning seejärel p.4 (meloodiliselt) V ja I astme vahel. Vt allolevat noodinäidet.

Helinäide nr.6

Tihti jäetakse intervallide kõla meelde seoses mõne tuntud laulu algusega.

p.4-ga algab näiteks tuntud lastelaul "Põdral maja metsa sees":

Helinäide nr.6A

 

Samuti saab mõlema intervalli (p.4 ja p.5) suurust mõõta ka helirea abil, lauldes või mängides järjestikkuseid astmeid: näiteks kvindi puhul c-d-e-f-g, kvardi puhul c-d-e-f.

Järgnevas helinäites kuuled igale kvardile ja kvindile järgnevalt astmelist liikumist sama intervalli piires.

Helinäide nr.7

 

 

Järgnevas helinäites kõlavad puhtad intervallid on üles ehitatud samalt kõrguselt vastavalt allolevale noodinäitele.

Helinäide nr.8

Hea teada!

Reeglina moodustuvad puhtad intervallid samamärgiliste astmete/nootide vahel, st kui üks intervalli heli on diatooniline, on ka teine diatooniline. Kui üks intervalli heli on altereeritud (kõrgendatud või madaldatud), on reeglina ka teine samasuguse alteratsioonimärgiga.

 

 

NB! Erandina moodustuvad erimärgiliste nootide "Bes" ja "F" ning "B" ja "Fis" vahel p.5; nootide "F" ja "Bes"ning "Fis"ja "B" vahel p.4 (vt järgnev noodinäide)