• sekund - v.2 ja s.2
• terts - v.3 ja s.3
  
• sekst - v.6 ja s.6
• septim - v.7 ja s.7

Intervalli tähistus	Toonide arv intervallis
v.2	0,5
s.2	1
v.3	1,5
s.3	2
v.6	4
s.6	4,5
v.7	5
s.7	5,5

Sekund on priimi (mille tooniline suurus on null) järel kõige väiksema astmelise mahuga intervall. v.2 suurus on 0,5 tooni, s.2 suurus aga 1 toon. Nende kõla omavahel võrreldes on v.2 teravam ja dissoneerivam kui s.2.

Loomulikus duuris on III ja IV ning VII ja I, loomulikus mollis aga II ja III ning V ja VI astme vaheline kaugus v.2. Ülejäänud diatooniliste astmete vahed on s.2 suurused. Vt järgnevat noodinäidet:

 

 

Järgnevas helinäites kõlab C-duuri toonika kolmkõla ning seejärel igalt laadi astmelt ehituvad sekundid meloodiliselt ja harmooniliselt (vt ülaloleva noodinäite esimene pool). Kuula ja hinda erineva suurusega sekundite kõlalist vahet!

Helinäide nr.9

 

Tertside kõlaline erinevus seostub kõige enam mažoorse ja minoorse laadiga. Nii meenutab s.3 duuri, v.3 aga molli. Selleks on väga hea põhjendus: nimelt moodustub duur-helirea I ja III astme vahel s.3, mis on mažoorse kolmkõla alumine intervall, moll-helirea I ja III astme vahel moodustub aga v.3, mis on minoorse kolmkõla alumine intervall.

Järgnevas helinäites kõlavad vaheldumisi kolmkõlad ja tertsid. Mažoorsele kolmkõlale järgneb s.3, minoorsele kolmkõlale v.3. Kuula ja hinda tertside kõla ning seost vastava kolmkõlaga!

Helinäide nr.10

 

 

Seksti kõla võib sarnaselt tertsidele seostada mažoorse või minoorse laadiga. Seksti kõla jäetakse tihti meelde mõne laulu või meloodia abil.

Nii algab näiteks Fr. Saebelmanni "Kaunimad laulud" (tuntud ka Alo Mattiiseni isamaalise lauluna) v.6-ga:

Helinäide nr.11

 

Kõigile hästi tuntud laul "Meil metsas sirgus kuuseke" algul kõlab aga s.6:

Helinäide nr.11A

 

Järgnevas helinäites kõlavad vaheldumisi suured ja väiksed sekstid. Kuula ja võrdle nende kõla!

Helinäide nr.11B

 

 

Septim on oktavi kõrval üks suurema astmelise mahuga lihtintervalle. Septimi kõla on sarnaselt sekundile dissoneeriv. v.7 meenutab oma kõlalt dominantseptakordi*, kuna just selle akordi äärmiste helide vahel moodustubki v.7.

Järgnevas helinäites kõlavad kaks korda vaheldumisi dominantseptakord ja sellele järgnevalt v.7. Kuula ja jäta meelde v.7 kõla!

Helinäide nr.12

Kuidas aga meelde jätta s.7 kõla?

Kuna s.7 tekib mažooris I ja VII astme vahel, siis võiks just selle astmekombinatsiooni abil meelde jätta s.7 kõla.

Järgnevas helinäites kõlab kahel korral kõigepealt pikk mažoorne toonika kolmkõla, millele järgnevad alumine ja ülemaine I aste ning juhttoon (VII aste) ja seejärel I ja VII astme vahel moodustuv s.7:

Helinäide nr.13