JO-LE-MI süsteemi ja omanimelise metoodika autoriks on Ungari heliooja, muusikateadlane ja pedagoog Zoltan Kodàly (1882 –1967). Teda loetakse XX sajandi üheks võtmefiguuriks muusikapedagoogikas ja rahvamuusika uurimises ning edendamises.

Tänapäeval tähistavad silpnimetused (Do-Re-Mi) nii helide absoluutseid kui ka relatiivseid e suhtelisi kõrgusi. Kuna Eestis on silpnimetused kasutusel kõrvuti tähtnimrtustega absoluutsete helikõrguste tähistamiseks, kasutatakse relatiivse süsteemina Kodály e JO-LE-MI süsteemi, mille astmenimed on tuletatud silpnimetustest.

Eestis võeti Koda'ly süsteem kasutusele ja kohandati Eesti oludele (Do-Re-Mi asemel JO-LE-MI) 1967.aastal, kui Helsingis toimus Kodály konverents, kus nimetatud süsteemi tutvustati. Pärast seda levis Kodály süsteem üle maailma ning seda kasutatakse muusikaõpetuses tänaseni väga edukalt. Eestist viibisid sellel konverentsil Riho Päts ja Heino Kaljuste, kes nimetatud süsteemi ka Eestisse tõid.

Relatiivses noodilugemissüsteemis tähistavad noodinimed suhtelisi kõrgusi e astmeid. Nende puhul on olulised astmetevahelised suhted e asend teiste astmete suhtes, mitte nende absoluutsed kõrgused. Lauldes näiteks duur-helirida, saame me kasutada samu astmenimesid, sõltumata kõrgusest, kust me helirea üles ehitame. Nii võib helirea algusaste JO võrduda "C", "D", "F"-i või ükskõik millise teise helikõrgusega: duur helirida koosneb see alati samadest astmetest: JO LE MI NA SO RA DI.

Absoluutseid noodinimesid kasutades peame aga teadma, millistest konkreetsetest nootidest moodustub duur-helirida ning teadma helistike võtmemärke.

Järgnevas noodinäites on duur-heliread üles ehitatud erinevatelt kõrgustelt. Kõik need on küll kõlalt sarnased, kuid erinevalt kõrguselt ehitudes sisaldavad erinevaid noodinimesid: 1.- C-duur, 2. - D-duur, 3. - F-duur.

Relatiivne noodilugemissüsteem sobib suurepäraselt solfedžeerimiseks e noodist laulmiseks. Kuna instrumendil mängides on esmatähtsad just nootide absoluutsed kõrgused, ei sobi see kasutamiseks pillimängus.