Tähtnimetused võeti kasutusele juba X sajandil Vana-Kreekas, kuid tähtsümboleid tunti ka juba varem, Antiik-Kreekas. Tähtnimetused tähistavad helide absoluutkõrgusi ja noodinimetustena võeti kasutusele ladina tähestiku esimesed tähed: A B C D E F G.

 

Tol ajal algas helirida A-noodist ning erines pisut kõlaliselt meile tuntud moll-helilaadist.

Järgnevas helinäites kõlab kõigepealt moll-helilaad, ning seejärel helirida (Vana-Kreeka helilaad früügia*), mille alusel anti helidele tähtnimetused (vt allolevat noodinäidet). Kuula ja võrdle nende kõla!

Helinäide nr.1

 

 

 

Eelnevast näitest selgub, et laadid erinevad teineteisest II astme poolest. Näites esimesena kõlanud moll-helilaadis on II aste pooltooni võrra kõrgem kui teises, früügia-helilaadis.

Kui früügia II astme ("B") kõrval hakati kasutama sellest pool tooni kõrgemat teisendit, anti viimasele nimeks tähestikust järgmine täht - "H". Noodinimetus "B" jäi alles madalama kõlaga noodile ning omandas altereeritud astme tähenduse.

 

 

Seega jäi seitsme põhiheli kõrval kasutusele kaheksa tähtnimetust (vt ülalolevat noodinäidet). Nii käsitleb seda teemat klassikaline muusikateooria.

Erinevates riikides ja koolkondades kasutusel olevad noodinimede süsteemid võivad üksteisest erineda vähemal või suuremal määral. Sarnaselt klassikalisele muusikateooriale on nii Eestis kui Saksamaal ja Skandinaaviamaades klassikalises muusikas kasutusel alus- e põhiheli nimena "H".

Inglise- ja romaanikeelsetes Euroopa riikides ning Ameerikas on "H" asendunud algupärase "B"-ga, mistõttu tähtnimesid nagu ka alushelisid on kokku seitse (A B C D E F G).

Eestis on "B" levinud pigem pop- ja jazzmuusikute seas, kus selle kasutamist toetab absoluutakordimärkide* süsteem. Paralleelselt kasutusel olevad erinevad noodinimed ei tohiks olla takistuseks muusikast aru saamisel. Pigem tuleb kasuks erinevate süsteemide tundmine ning oskus nendes orienteeruda.

Muusikalise keele ühtlustamise eesmärgil on käesolevas õpiobjektis kasutatud põhiheli nimena "B"-d.

__________________________________________________________________________________________

* Vana-Kreeka laadid (tuntakse ka vanade kirikulaadide või 7-astmeliste diatooniliste laadide nime all), mis erinevad mõneti kõlaliselt tänapäevastest euroopalikest laadidest . Vana-Kreeka laade on seitse: joonia, dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia, eoolia ja lokria.

*Absoluutakordimärgid on pärit pop- ja jazzmuusikast, kus akorde tähistakse tähtnimetusest tuletatud märkidega. Nt Am, G7, C#m9 jne.